CHEONGPUNGI KULTUURIPÄRANDI KOMPLEKS

Namhangangi jõe ülemjooksul asuv Cheongpung on tunnustatud kui eelajaloolise kultuuri keskus. Siin on avastatud mitmesuguseid paleoliitikumi ajastu paiku ja dolmeni varemed, mis kinnitavad, et tegemist on mineviku kultuurivahetuse esirinnas oleva piirkonnaga. Tõendina võib öelda, et Kolme Kuningriigi ajal sai sellest Goguryeo, Silla ja Baekje vaheliste territoriaalsete kontrollide eest peetud võitluste koht. Jecheoni arvukad valitsuse kindluse varemed näitavad kõigi kolme kuningriigi arhitektuuristiile, mis viitab selle tähtsusele keset keskse tasandiku domineerimise eest peetud võitluste keerises.

Lisaks sellele õitsesid kogu Goryeo ja Joseoni ajastu jooksul kaubandus ja kultuur suuresti tänu veetranspordile. Sellele kultuurivahetusele tuginedes tõi see piirkond välja mitmeid neokonfutsianismi Chungcheongi koolkonna meistreid. Kui aga 1978. aastal alustati Chungju mitmeotstarbelise tammi ehitamist, mis tekitas vee alla jäävaid alasid, koondasid need, kes selle kaotuse üle kurtsid, piirkonna erinevad kultuuriväärtused ühte kohta, mille tulemusel loodi Cheongpungi kultuuripärandi kompleks.

Kompleksis on ümber paigutatud ja algsel kujul taastatud kaks riiklikku kultuuriväärtust (Hanbyeokru paviljon, Seokjoyeraeipsang (kivist Buddha kuju)), üheksa provintsi materiaalset kultuuriväärtust (Palyeongru paviljon, Geumnamru paviljon, Geumbyeongheon saal, Eungcheonggaki paviljon, Cheongpung Hyanggyo konfutsianistlik kool, neli vana maja), dolmenid, kivitahvlid, steljed ja üle 2000 igapäevase artefakti. See võimaldab külastajatel kogeda ühes kohas Cheongpungi ajalugu ja kultuuri, mis ulatub eelajaloolistest aegadest kuni tänapäevani.

*Grupid alates 30 inimesest

Külastusajad

Tasuta sissepääs

Chungcheongbuk-do materiaalne kultuuripärand

Geumnamru paviljon oli Cheongpungi kuberneri Jo Gil-woni poolt kuningas Sunjo 25. valitsemisaastal (1825) asutatud valitsuse büroo peavärav. Selle ehitas ümber kuberner Yi Jik-hyeon kuningas Gojongi valitsemise 7. aastal (1870). Geumnamru paviljon oli Cheongpung-myeoni Eup-ris asuva Cheongpungi algkooli värav, enne kui see 1985. aastal koos teiste valitsushoonetega Chungju tammi ehitamise ajal praegusele kohale ümber paigutati.

Esimesel korrusel on kolm ust: keskmist ust kasutas Cheongpungbusa (Cheongpungi kuberner), samas kui külgmised uksed olid tavakodanike jaoks. Teisel korrusel on ümbritsev rõdu, mis võimaldas jälgida kaugemate vaenlaste liikumist. Jo Gil-woni kirjutatud tahvel "Doho-bu Jeolje A-mun" (Protektoraadi kuberneri kantselei) näitab, et see hoone oli protektoraadi halduskantselei peavärav. See paviljon on ainus ehitis, kus on säilinud kirjamärk "Dohobu" (piirkondlik halduspiirkond).

Cheongpungbusa (Cheongpungi kuberner): Aastal 1659 (aastal, mil kuningas Hyeonjong troonile astus) tõsteti Cheongpungi maakond "gunist" (maakonnast) "doho-bu'ks" (piirkondlikuks haldusüksuseks), sest keisrinna Myeongseongi, leedi Kimi esivanemate kodu asus Cheongpung-myeonis. Seejärel määrati maakonna juhiks Cheongpungbusa (provintsi kuberner).

Chungcheongbuk-do materiaalne kultuuripärand

Geumbyeongheon on valitsuse ametihoone, mille ehitas 1681. aastal (kuningas Sukjongi 7. valitsemisaastal) Cheongpungi magistraat Oh Do-il. See oli valitsuse büroo keskne hoone, kus peeti koosolekuid ja täideti ametiülesandeid. Algselt kandis see nime Myeongwoljeong, kuid nimetati ümber Geumbyeongheoniks, kui Cheongpungi magistraat Park Pil-mun selle 1726. aastal (kuningas Yeongjo 2. valitsemisaastal) ümber ehitas. Kõrvalhoone, mida kasutati kurjategijate kinnipidamiseks, kadus Joseoni perioodi lõpus. See paigutati ümber praegusele kohale 1983. aastal Chungju tammi ehitamise ajal.

Jecheoni kultuuripärandi kompleksis asuv Jecheoni reliikviate näituse saal säilitab ja tutvustab veealuse piirkonna ajalugu ja elavat kultuuri. Esimeses ja teises näitusesaalis on kummaski eraldi teemad.

Esimene näitusesaal keskendub Chungju tammi ehitamise tõttu vee alla vajunud Jecheoni piirkonna eluloole ja rahvamaterjalidele. See annab elavalt edasi ümberasustatud elanike elu ja kannatusi nende igapäevaste töövahendite, põllutööriistade, riiete ja majade mudelite kaudu. Külastajad saavad siin tunda enamat kui lihtsalt esemeid - nad saavad tunda oma kodulinna kaotanud inimeste mälestusi ja emotsioone.

Teises näitusesaalis on eksponeeritud Jecheoni piirkonnas välja kaevatud esiajaloolise ja Kolme Kuningriigi ajastu esemeid. Paleoliitikumi ja pronksiaja kivitööriistad ja keraamika, dolmenitega seotud materjalid ning Kolme Kuningriigi arhitektuuristiili ja budistliku kultuuri jäljed näitavad, et Jecheon oli minevikus kultuurivahetuse keskus. See ruum omab suurt akadeemilist väärtust Jecheoni ajaloolise staatuse kinnitamiseks, võimaldades külastajatel kogeda piirkonna kultuuripärandi sügavust.

Ehitatud pika, tunneli kujulise kujuga piki küngaste või mägede nõlvu. Tegemist on vaheseinaga ahjuga, mis on ehitatud savi kihistamise teel, et moodustada ümarad seinad ja laed, kusjuures igas kambris on sissepääs, mis on ühtlasi ka tulekoldeks.

Ahju, mis on kavandatud saavutama temperatuuri üle 1000 °C, kasutati tseladoni, valge portselani ja Onggi (Korea traditsiooniline savinõude põletamine) põletamiseks.

Chungcheongbuk-do materiaalne kultuuripärand

See maja oli vana elamu Doha-ris, Cheongpung-myeonis. Kuigi praegused eluruumid moodustavad ㄷ kuju, viitavad -kujulise hoone jäljed eesosas sellele, et algne paigutus oli avatud ㅁ kuju.

Tavaliselt kasutatakse kahte ida pool asuvat tuba ühe ruumina, paigaldades nende vahele Jangjimun (lükanduksed)*. Selles majas on aga tubade vahele ehitatud sein, millele on paigaldatud uks, mida on nähtud ainult väga vanades majades. See paigutati ümber praegusesse asukohta Chungju tammi ehitamise ajal.

*Jangjimun (lükanduksed): Uks, mis on paigaldatud ruumide vahelise ruumi või ruumi ja põrandapinna vaheliseks eraldamiseks.

Chungcheongbuk-do materiaalne kultuuripärand

Hwangseok-ri vana maja on vana elamu, mis asub Hwangseok-ris, Cheongpung-myeonis. See koosneb kolmest hoonest: rohetatud väravahoonest, ühejoonelisest peamajast ja plaaditud tualettruumist. Peamaja vasakul küljel asuva köögi ees oli väike hoiukapp, mida kasutati tõenäoliselt vilja või toidu säilitamiseks.

Omapärane tunnusjoon on kolmekohaline tuba, mis on kavandatud toimima ühtse ruumina, paigaldades ruumide vahele uksed. Kuigi see ei ole suur, annab see ülevaate maapiirkonna yangbani (aadli) elukoha välimusest Joseoni dünastia ajal. See paigutati ümber praegusele kohale Chungju tammi ehitamise ajal.

Härja kohta on olemas legend. Alguses valiti härg sõnumitooja Jade-keisri ja inimeste maailma vahel.

Jade-keiser andis härjale käsu öelda inimestele: "Söö ainult üks kord kolme päeva jooksul". Kuid unustav härg andis käsu valesti edasi. "Söö kolm korda päevas," ütles ta. Selle tõttu pidid inimesed tegema üheksa korda rohkem tööd, et oma kõhtu täita. Mõned võivad rääkida "söömisrõõmust", kuid inimeste jaoks oli see tohutute kannatuste algus.

Räägitakse, et kuna härg põhjustas nii kirjeldamatuid kannatusi, töötab ta inimeste heaks kuni surmani ja isegi pärast surma lepitab ta oma viga, pakkudes kõike oma lihast kuni nahani.

1614 (kuningas Gwanghaeguni 6. valitsemisaasta) ~ 1685 (kuningas Sukjongi 11. valitsemisaasta)

Kim Jung-myeong, kes kuulus Cheongpung Kimi klanni, kandis viisakusnime Ihoe. Tema isa Kim Jeon oli 1636. aasta mandžude sissetungi ajal ametnik. Kiirustades Namhansanseongi kindlusesse, et anda aru kuningale, kohtus ta vaenlase vägedega, võitles vapralt ja langes lahingus. Postuumselt omistati talle maksuministri asetäitja tiitel. Sel ajal kandis Jung-myeong oma isa surnukeha Yangjusse Geumchonisse ja mattis ta sinna.

Kuningas Injo valitsemisaasta Eulyu ajal sooritas ta sõjaväeeksami ja valiti sõjaväeohvitseriks. Pärast eksami sooritamist kohtas ta oma esivanemate haudade külastamisel suurt tiigrit, kes varitses haua taga. Tema saatjad olid hirmunud ja ei julgenud edasi minna. Jung-myeong tõusis maha, karjus valjusti, ründas otse ette ja peksis metsalise surnuks. Kõik kohalviibijad imestasid tema vapruse üle.

Kui kuningas Hyojong kutsus teda, et ta oma jõudu proovile panna, kandis Jung-myeong kolm kotti liiva ja mulda - ühe kummagi kaenla all ja ühe seljas - ja kõndis palee väravate vahelt kuni kuningakambrini. Kuningale avaldas see suurt muljet. Sellest ajast alates kasvas tema poolehoid iga päevaga, kuni ta määrati sõjaväekuberneriks. Kui kuningas Hyojong Gihae aastal suri, silitas Jungmyeong tema küünarvart ja hüüdis: "Minu aeg on läbi!" Seejärel tõmbus ta tagasi ja elas erakuna Cheongpungi maakonnas, kus ta lõpuks suri.

Allikas: 『Maesanjip(uurimus käsikirjakogumiku koostamise kohta)』 - Joseoni õpetlase Hong Jikpil (1776-1852) postuumsed kogudused.

Dolmenid on üks eelajaloolise megaliitkultuuri liik, matmisstiil, mis koosneb massiivsetest kividest, mis on paigutatud maapealse või maa-aluse matmiskambri peale. Kuigi vormid on piirkonniti veidi erinevad, on neil üldiselt laudakujuline kuju, mille pealiskivi toetub tugikividele.

See dolmenite rühm on lõunapoolsest stiilis dolmen, mis on ümber paigutatud Cheongpung-myeoni Hwangseok-ri piirkonnast, mis jäi Chungju tammi ehitamise tõttu vee alla. Keskele paigutatud dolmen on ainulaadne, sest sellele on graveeritud tassimärk (seonghyeol), mis näib kujutavat tähtkuju taevas.

Üleriigiliselt paljude dolmenite hulgas on tähtkujusid kujutavad dolmenid suhteliselt haruldased. Kuigi ilmastik on umbes 2500 aasta jooksul enamiku tähtkujusid tundmatuseni ära kulutanud, on Suur Vanker (Ursa Major) ja Põhjatäht (Ursa Minor) endiselt selgelt nähtavad.

See karikamärk näib olevat graveeritud, et palvetada maetud inimese igavese elu eest. Tähtkujude asendi järgi otsustades on see arvatavasti valmistatud umbes sama aasta aprillist kuni maikuuni.

Kivist seisev Buddha kuju viitab kivist nikerdatud Buddha kujutisele. Jecheon Multaeri Seokjoyeraeipsang (kivist seisev Buddha kuju) on massiivne, sambakujuline Buddha kuju. Selle laiad õlad, mis meenutavad ühtse Silla ajastu lõpu kujusid, vormistatud kaelavoldid ja ebarealistlikud käed näitavad Goryeo dünastia algusaegade, umbes 10. sajandi teoseid iseloomustavaid tunnuseid.

Buddha jalad on nikerdatud kaheksakandilisele pjedestaalile, millele on graveeritud lootoslilled, mis on sarnane tehnika Eupnae-ris, Cheongyangis asuva Seokjoyeraeipsangi (kivist seisva Buddha kuju) aardega. Algselt asus see Eup-ris, Cheongpung-myeonis, kuid viidi 1985. aastal ümber Cheongpungi kultuuripärandi kompleksi, kui küla uputati Chungju tammi ehitamise ajal.